London kogu oma võlus!

Hei!

Eelmise nädala teisipäev oli kahtlane. Juba hommik oli tavapäratu, sest kl 7.30 äratas Sung Ho mind oma koputamisega üles. Tavaliselt olen mina see, kes teda hommikusöögile kutsub. Vaatamata varasele hommikueinele hakkasime ülikooli poole jalutama alles kl 8.30 nagu tavaliselt. Loengud olid seekord kuidagi eriti kaasahaaravad, seega läksin seekord eriti rõõmsa meelega lõunale. Teel SCR'i nägin Sung Ho'd meile vastu tulemas. Ta ütles, et tal on kahju. Ülimalt segaduses olles küsisin talt mis toimub. Nimelt saadeti email kõigile, kes Funkology tiimi ei saanud ja ma olin üks paljudest, kes ei pääsenud. Aahh.. Mu süda lihtsalt purunes ja terve ülejäänud päeva olin vaikne ja omades mõtetes. Hiljem sain ühelt tiimi liikmelt kirja, et ma jäin VÄGA napilt välja ja et nad eelistavad vanemaid õpilasi, sest paljudel neist ei ole järgmisel aastal võimalust enam tiimis olla. Ta soovitas mul siiski trennidest osa võtta ja kevadel uutele katsetele tulla, sest tema olla saanud tiimi samal viisil (alles teisel katsel). Õnneks aitas kogu kogemus saada järjekordset kinnitust sellest, kui vägevad inimesed mu ümber on. Ühikakaaslaste kallid ja kõigi sõprade head sõnad on lihtsalt hindamatud!

Samal nädalal tutvustas Sung Ho mulle Barclays rattaid, mida saab 24 tunniks laenutada vaid £2 eest.Võrdluseks - üks bussipilet maksab Oyster'iga £1.45. Reedel tulid mu musikesed Bety ja Karoliina Londonisse ning raha säästmiseks laenutasin ratta, et Betyle Victoria Coach Stationisse astu minna. Nii tore oli teda jälle näha! Kuna Bety tahtis asjad ära panna ning Karoliina saabumiseni oli umbes tunnike aega, laenutas ka Bety ratta ning sõitsime koos ühikasse ning tagasi. Karoliinat nähes tegime suuure-suuure grupikalli, rääkisime maast ja ilmast ning võtsime rattad, et tagasi sõita. Iga üks, kes on Londonis käinud peaks teadma, et siinne liiklus on üsna.. ohtlik. Seetõttu sai Karoliina liikluses kerge šoki. Vaatamata paljudele seismispausidele, jõudsime lõpuks sihtkohta ning saladuskatte all võin mainida, et tegelikult keegi see nädalavahetus viga ei saanud. Õhtul chillisime ühikas, sõime, jõime ning nautisime õhtut.

Cookies!!!

Laupäeval võtsime Bety, Karoliina ja Sung Ho'ga rattad ning sõitsime ülikoolilinnakusse. Tegin siis kiire ekskursiooni ChemEng ja peamajas ning raamatukogus. Pärast seda läksime Natural History Museum'isse. Veetsime seal lõviosa päevast. Hiljem, kui tagasi hakkasime minema, jäime, üllatus-üllatus, vihma kätte ning otsustasime ülikooli pubis Londonile omast "fish and chips" einet proovida. Kuna Erkki oli samal ajal oma perega Londonis, siis saime ka temaga kokku ning läksime taaskord Pembridge'i. Kell 1.30 otsustasime Betyga Hoon'ile, Sung Ho'le ja Chrisile teha ettekande, mis veenaks neid talvel Eestisse tulema. See oli nii lõbus.. :D

Rattad!!

<3

Oh nooo!! Vihmasadu!

Fish and Chips

Meie ettekanne :)

Pühapäeva hommikul saatsin oma kullakesed tagasi bussijaama. Kuna olin vaid 3h maganud, siis läksin tagasi Pembridge'i, tegin väikse uinaku ja ühinesin tasuta hommikusöögiga. Seejärel otsustasime Sung Ho'ga Primarki minna, sest mul ei olnud mantlit ja ilmad on juba üsna jahedad. Leidsin üsna kena mantli vaid £18 eest!! :)

Ja see polegi musta värvi :O

Esmaspäeval otsustasin nädalaks ratta rentida, sest see hoiab tohutult aega kokku. Nüüd mõtlen juba ratta ostmisele, sest see on hindamatu Londonis: säästab nii raha kui ka aega. Lõpuks ometi ma mõistan oma füüsikaõpetaja sõnu: aeg on meie suurim vara. Õhtul oli bridžiklubis miniturniir ning me jäime 1punktiga teiseks, sest ühed algajad olid kogemata peaaegu võimatu geimi täis pakkunud ja me mängisime ainult 6 jagu. Aga turniir oli tore, palju lõbusam ja väljakutsuvam kui niisama mängimine. :)

Kolmapäeval oli meil matemaatika test, mis meie lõpuhinnet ei mõjuta ning mis tuleb lihtsalt läbida. Ma sain maksimumi! :) Hiljem oli meil 15-minutiline personal tutorial, mille jaoks pidin jälle ülikooli minema. Kolmandat korda sõitsin ülikooli õhtul, sest Nobeli preemia saanud professor Serge Haroche pidas loengu/kõne kvantfüüsika teemal ning meie üliõpilastele oli üritus tasuta. Pedro, kes õpib minuga samal erialal, oli nii õnnelik, et sai Nobeli preemia saanud professoriga vestelda, et oleks peaaegu nutma hakanud. :D

Rambivalguses..

Haha.. Pedro.. :D

Neljapäeval suutsin end viimaks kokku võtta ja pärast nädalat tundidesse mitte minemist end uuesti Funkology'sse vedada. Seekord oli koreograafia, kus oli üsna palju põlvedel tantsimist, seega sain paar sinikat, aga see oli seda väärt. Tantsimine on üks asi, mida tehes ma tunnen end täiesti vabalt ja naudin igat hetke 100%. See on nagu bridž: mida rohkem sa sellega tegeled ja mida enam seda mõistad, seda ilusamaks see muutub! :)

Reede õhtul käisime mu Imperiali isa Ukuga Londoni vaatamisväärsustega tutvumas. Sõitsime ratastega Buckinghami palee, London Eye ja Tower of Londoni juurde. Nüüd ma tean, mida teha oma sõpradega, kes Londonisse külla tulevad! :P Vabandust Bety, Karoliina ja Erkki, et ma teile Londonit kogu selle võlus ei näidanud.

Buckinghami palee

Suht kahtlane pilt, aga mõmmi ^^.

Big Ben

London Eye

Maailmasõjas võidelnute mälestuseks.. Väga palju moone.

Eile olid Noore Õpetlase stipendiaadid kutsutud Eesti saatkonda. Tore oli näha tuttavaid nägusid ja kohtuda uute inimestega. Mul oli jube kahju varakult lahkuda, aga pidin oma eelmise nädala tantsimata jätmise tasa tegema, seega läksin Funkology'sse. Pärast seda otsustasime Sung Ho'ga jääda ka jazz'i ja salsa trenni. Seejärel läksin raamatukokku, et kohtuda oma akadeemilise grupiga ja töötada projekti ning Design Brief'i kallal. 

Saatkonnas :)

Minu akadeemiline grupp :)

Igal juhul, tulge mulle siis ikka Londonisse külla ja nautige kõike, mis teete. Isegi kui kõik ei lähe nii, nagu te tahaksite, ärge laske end heidutada. Elu on täpselt see, milleks te selle enda jaoks teete! :)