Freshers' week!

Hei!

Üleeile kutsus Uku Erik, minust aasta vanem sama eriala õppiv tuttav, mind enda juurde BBQ-õhtule. Heiki, teine eestlane, kes see aasta Imperiali tuli, ööbis tol õhtul tema juures, seega eestlaste kontsentratsioon oli eriti kõrge. Algul mõtlesin Uku juurde rattaga sõita, sest jalutades kulub tee läbimiseks umbes tunnike. Laenasin siis sugulaselt ühe väga vana ja koleda ratta ning pärast seda, kui Timo oli mul aidanud selle alla tassida, hakkasin väntama. Kett tuli kohe maha, kuid Timo pani selle õnneks peale tagasi. Hakkan jälle väntama ja pärast 100-200m sõitu - sama jama. Vaatasin ketti ja tuleb välja, et pool sellest oli teise poole suhtes kaldus/väänatud. Enne kui ma selle muidugi avastasin, üritasin ketti peale tagasi panna, seega mu sõrmed olid täiesti mustad. Kõmpisin maja ette tagasi samal ajal Timole facebookis kirjutades, et olen maja ees. Ja ta ei vasta! Gert, kes teadis Timo numbrit, ka ei vastanud, seega suures ahastuses hakkasin kõndima ratas käekõrval Uku poole. Õnneks mõne minuti pärast helistas Gert mulle tagasi ja sain lõpuks tagasi kõmpida, Timole ratta anda ja taaskord teele asuda (jalgsi, pool-kurva meele ja mustade sõrmedega!!!).

Öine London.

Kui ma lõpuks Uku poole jõudsin, tuli välja, et ta oli juba Heikile vastu läinud. Seega ma lihtsalt kõndisin nelja teisekursuslase järgi uksest sisse ja üritasin massi sulanduda. Kuigi ma tundsin end algul üsna kohmetult, olid kõik ülisõbralikud ja toredad. Lisaks sain ma esimest korda elus proovida grillitud maisi, see oli päris hea. Igal juhul, õhtu oli megaäge ja koju tagasi kõndides suutsin mõelda vaid sellele, kui äge London ikka on. :)

Uku&Heiki

Uku muide on Mums and Dads programmi järgi mu ülikooliisa. :P

Järgmisel päeval ärkasin kell 8, käisin pesus, jõin kohvi ja umbes 9.45 hakkasin kogu oma kolaga liikuma bussipeatuse poole. Natuke peale kümmet jõudsin ühikasse ja nägin oma tuba. Laudadel oli hästi palju infolehti ja väike sinine nänni täis karbike rebastele. Karbis olid kiirnuudlid, Haribo kummikommid, Nestea, pakk Chaid <3, UK SIM-kaart, Freshers' Golden Ticket ja palju infolehti. Golden Ticketil pidi peaauhinnaks £3000 olema ja reklaamiti veel telerit, iPad Mini jms. Tegelikkuses sain ma ühe £50 väärt reisivoucheri, mis kehtib vaid vähemalt £500 ostude korral. Random.

Meie tuba, mis on hetkel üpris messy, sest me veel tühjendame kohvreid. 

Vannituba :)

Karbi sisu :)

Minu Golden Ticket.

Briti stiilis võiku.

Pärast seda käisin Tescos ja ostsin pesugeeli, pesuloputusvahendit ja süüa. Seejärel tegin endale oma elu kõige laiema võileiva ja ootasin toakaaslast. Kuna teda ei tulnud chillisin veits ühikas ringi ja kohtusin ülitoredate inimestega. Üks Karl andis mulle oma padja nii kauaks, kui isa mulle asjad järgi saadab. Kell 5 algas ice-breaking, mille poole peal jõudis mu toakaaslane Arianna kohale. Muide, ma kohtusin seal ühe Läti kutiga, kes oli samuti Helsingi NORD+'il käinud. Awesome! Hiljem saime tasuta ülimaitsvat kanakarrit ning seejärel läksime Nottingham Invasion'ile. See sisaldas näiteks inimpüramiidi, 10 inimese mahutamist väiksesse telefoniputkasse (see on raskem, kui tundub), võimalikult paljude bussidega pildile jäämist, Wolverine Challenge'it ja nii väheste riietega kui võimalik läbi metroo jooksmist öises Londonis. See oli ülivägev kogemus!

Chris, Arianna ja Zack :)

Inimpüramiiiiiddd!

Täna kell 10 oli ühine hommikusöök. Enne seda laenasin Chrisilt £2 pesu pesemiseks ning hiljem ühelt naabertoas elavalt Korea poisilt £1 kuivataja kasutamiseks. Kohutav! Ma pean endale kuivatusresti muretsema.. Kella ühe aeg läksime ülikooli, Hall Seniorid tegid meile campuses väikse ekskursiooni, seejärel tehti mitu ettekannet rahvusvahelistele õpilastele. Pärast saime laadalt tasuta kohvi, süüa ja nänni. Kuna me ühe Korea kutiga kaotasime teised ära, siis otsustasime niisama ChemEng osakonna üle vaadata ning Imperiali nännipoest läbi hüpata. Jalutuskäik ülikooli on muide suurepärane. Hyde Park on nii kena: seal on luiged ja oravad ning ülipalju rohelist. Hea vaheldus hallile Londonile. :P 

Ettekanded. :)

Midagi siis ChemEng department'ist :)

Igal juhul, kohe algab Freshers' Mingle, seega ma pean jooksma. Aga edu teile Eestis! :)

PS! Jarek Kasar on awesome!

Eestist lahkumine ja Nottingham

Hei!

28. septembril kell 22.45 tõusis õhku minu lennuk Londonisse. Paar tundi enne seda tuli isa mulle Erkki juurde autoga järgi. Sõitsime siis kolmekesi lennujaama, kus olid ka mu GAG klassivend Erkki ja bridžipartner Tiit. Ma ise ei kutsunud kedagi end ära saatma, seega olin väga positiivselt üllatunud, et nad ise huvi üles näitasid. Love you! <3

Iga kord on mul Londoni ja Tallinna vahelt lennates pagasiga probleeme olnud, see pühapäev ei olnud erand. Nimelt avastasin, et minu 15kg piiranguga pagas kaalub hoopis 23kg. Seega istusin lihtsalt keset lennujaama maha ja hakkasin kohvrite vahel nende sisu ringi paigutama. Panin endale jalga teksad ja selga mitu pusa/kampsunit ning jätsin kaks kilekotitäit asju Eestisse. Kõige alandavam lennujaamas käik minu elus! :D

I have no idea what I'm doing... :D

Kui pagasiga oli kõik korras, kutsus isa mind endaga nelja silma all vestlema. Ta soovis mulle edu, andis mulle 20 poundi ning sümboolse kingituse. Hiljem jätsin hüvasti ka teistega ning pooleldi jooksin lennukile, sest boarding oli juba alanud. Lennukis avasin isa kingituse. Selleks olid kompass, mille ta endale kunagi Maltalt ostis ja mis oli talle väga kallis, ning väike kiri. Lugesin selle läbi ja pisarad hakkasid voolama. Ja nii ma lihtsalt nutsin pool sõitu, mõeldes kõigile ja kõigele, mis Eestisse maha jääb. Hetkeks jõudsin isegi kahelda, kas mu otsus välismaale minna on ikka õige. See on tegelikult päris kurb. Haha.. Üks mees küsis lennuki maandudes: "Soo.. This is your first time?".

Minu käsipagas, mis sai tasuta tavapagasiga lennata. :P

Järgmisel päeval magasin kella kolmeni ja siis läksin sugulasega, kes mulle eelmine õhtu Stanstedi autoga järgi tuli, hiiglaslikku Asdasse. Nüüdseks olin lennukiemotsioonid täiesti selja taha jätnud ning Inglismaa tundub iga päevaga aina lahedam.

Teisipäeva hommikul ärkasin kell 7, käisin pesus ja sundisin Timol - kutt, kes elab hetkel mu sugulasega siin ööbimiskohas - end bussipeatusesse ära saata. Läksin siis Victoria Coach Stationisse ja sealt edasi Nottinghami. 

Timo ei tahtnud ärgata.. :D

Kaart, mille järgi bussijaama üles leidsin.

Bety oli kahe silma vahele jätnud, et tulen bussiga, ning ta ootas mind rongijaamas. Mina muidugi olin paanikas ja kuna me rääkisime üksteisest päris palju mööda, siis leidsime Betyga teineteist alles 45min pärast keskväljakult. Käisime linnas ringi, mis muide on Robin Hoodi sünnipaik, ostsime McFlurryd ja jalutasime umbes tunnikese Bety juurde. Me läbisime ka ülikoolilinnaku ja see oli fantastiline! Seal oli oma tiik(?), kus ujusid luiged, ja palju puid ning rohelist. Väga romantiline!

Suht kahtlane pilt, aga jäätis!! :D

Ülikoolilinnak.

Betyl on kodu lähedal Sainsbury, kust me ostsime tooraineid kokkamiseks. Mina muidugi sattusin jälle ekstaasi soodukatest ning ostsin veel šokolaadi, suuri šokolaaditükkidega küpsiseid ja Chaid. Bety juures tegime riisi kana, paprika ja spinatiga ning sõime magustoiduks limoncello koogikesi. Veel proovisime Stella siidri ära (minu bränd siiski), mis oli joodav, aga kindlasti mitte parem kui Eesti omad.

Söök.

Stella.

Kõht täis, otsustasime minna majanduse ühingu tasuta pitsa üritusele. Minu meelest oli see natuke ülerahvastatud ja kuna mul oli kõht megatäis, siis ma pitsat ka ei tahtnud. Siiski, kohtusin ühe Bety korterikaaslase Ayeshaga, kes oli megatore ja sõbralik. Pärast otsustasime Betyga edasi liikuda lauamängu ühingu kohtumisele. See oli kirjeldamatult äge! Alguses mängisime Ultimate Werewolf'i, mis meenutab natuke Mafiat, ning seejärel Bohnanza't, kus peab ubadega kauplema. Viimase mängu ma võitsin, sest unustasin vahepeal ühe reegli ära ja seega tegin natuke sohki.. Aga kuna Ultimate Werewolf'is ma pea alati kaotasin, siis vähemalt olid asjad tasakaalus. :D 

Bohnanza

Järgmisel päeval käisime linnas ringi. Bety viis mu Poundlandi, kus kõik asjad maksavad vaid 1pound! Ma ostsin sealt imelise jõhvika-vaarika lõhnaga käteseebi. Käisime ka tervisepoes ja The New Look'is ning jalutasime niisama ringi. Algul mõtlesime ka Goose Fair'ise minna, mis kujutab endast lõbustuspargilaadset üritust, kuid vihma hakkas sadama ja mul olid megarasked kotid ning otsustasime selle tulevikku lükata. Seega chillisime veel niisama, rääkisime maast ja ilmast, seejärel saatis Bety mu bussi peale ning lubas Londonisse külla tulla.

Üritasime hommikul putru teha.. :D

Mina oma chai'ga enne lahkumist. :)

Sõidan siis rahulikult Londoni poole, kui äkitselt bussijuht ütleb, et sõidukil on tehnilised probleemid ja me peatume Lutoni lennujaama lähedal. Mina sain muidugi krambid, sest mu mobiiltelefoni aku oli peaaegu tühi ning sugulase juurde ei saa ilma võtmeteta sisse. Pärast mõningat ootamist tuli õnneks uus buss, mis tegi Londonis lisapeatuse Marble Archi juures. Kuna see on geograafiliselt kodule lähemal, otsustasin seal maha minna. Halb otsus. Ma eksisin ära ja kõmpisin üle tunni aja ringi, sest ma ei leidnud õiget bussipeatust. Lisaks läks mul tee peal kilekott katki! Mul oli maja ette jõudes veel paar protsenti akut alles ning mu sugulane tegi mulle ukse lahti. Ma lihtsalt kukkusin voodisse! Ja nüüd siin ma olen. Ootan juba ülehomset, et saaks ühikasse sisse kolida. Kuigi mul on siin ülitore, igatsen ikka teatud inimesi.. :(

Loodan, et ülikoolimelu viib mu mõtted mujale. Mis ei tapa, teeb tugevaks! :)

Kallid! :)