Hei!
Jalutasin eile õhtul kodu poole. Õhtu oli mõnusalt jahe, seega nautisin ja ei kõndinud kuigi tempokalt. Olin just tulnud F-hoonest, kus oli väike istumine Archimedese Noore Õpetlase Stipendiumiga seotud inimestega. See oli fantastiline! Kõik olid nii motiveeritud, indu täis, rõõmsad ja sõbralikud. Nii sain ka mina julgustust Inglismaale mineku osas ja mis põhiline.. tee peal mõtiskledes jõudis mulle kohale, kui õnnelik ma olen. See natuke hirmutab mind, sest kohe-kohe teen ma 180-kraadise kannapöörde ja jätan kõik hea, mis mul siin Eestis on, selja taha. Samas, ma tean, et ees ootamas on midagi veel huvitavamat, midagi absoluutselt teistsugust, midagi, mis laseb mul areneda, saavutada "võimatut"! Midagi, mis loodetavasti teeb mu sama õnnelikuks.. Tuleb olla julge, have no fear... <3
