Hei!
Olen viimasel ajal hästi palju mõelnud inimese tahtejõust ja saavutamisest. Eile sain teada, et võitsin Archimedese Noore Õpetlase stipendiumi (4000.-) ning üleeile ametliku kinnituse, et olen Imperial College Londonis, mis on maailmas üks TOP5 ülikoolidest, sees. Kolm aastat tagasi poleks ma isegi osanud sellest unistada, aga nüüd siin ma olen! Mul on ikka meeles, kuidas ma GAG'is esimese füüsika KT jaoks 3 tundi õppisin ja hinde "3" sain. Areng on märgatav! Igal juhul gümnaasiumi lõpetasin kuldmedaliga, riigieksamid tulemused olid matemaatika 100p ja eesti keel 99p. Kusjuures eesti keeles läks punkt kirjandi vormistuse eest.. Sodisin natuke rohkem kui vaja.. :(
Aga olen väga rahul.. Mu treener ütles kunagi, et kui midagi väga tahta ja sellesse piisavalt aega panustada, on kõik võimalik! Avastasin, et nii see tõepoolest on. Seega tahtke, püüdke, üritage! :)
Perega. :)
GAGi traditsiooni kohaselt astuvad kõik tunnistuse saajad läbi inglikaare. :)
Kuldne nelik! :)
Nüüd suvel olen Mustas Puudlis töötanud ettekandjana. Kollektiiv on mõnus ja lühikese ajaga on nii mõnigi kaastööline mulle südamesse pugenud. Selliste inimeste keskelt on kurb lahkuda... Peale tööl käimise olen ka bridži mänginud, näiteks saime juunioride tiimikal hõbeda Tiidu, Johanna ja Helinaga. Soomes meil küll nii hästi ei läinud, kuid saime päris palju kogemusi ja Eesti U-20 juunioreid esindada. :)
Just eelmisel nädalal oli meil bridžiklubi jalgrattamatk. Mina, naiivne nagu ma olen, arvasin, et põhirõhk on bridžimängul. Kuna vihkan nii telkimist kui jalgrattasõitu, aga armastan seda suurepärast kaardimängu, siis sundisin ennast kaasa minema. Esimene päev oli kohutav! Ainult vänta ja vänta.. :D Mu jalalihased olid läbi ja ma olin väsinud ning mis kõige hullem-bridži osakaal päevast oli minimaalne. Järgmistel päevadel hakkasin juba oma saatusega leppima.. Avastasin, et kui ma sõidu ajal juttu räägin, möödub aeg nagu linnu tiivul. Ja nii ma siis seletasingi. Ja väntasin. Jõudsime 3-4 päevaga Hiiumaale tiiru peale teha. Nägime nii mõndagi kirikut, Kõpu tuletorni, Hiiumaa enda Eiffeli torni, jõudsime isegi jalg- ja võrkpalli mängida ning niisama mõnusalt aega veeta. Bridžist võisin aga pärast esimest päeva vaid unistada.. Aga pole hullu! Vaatamata sellele, et ma üldse taolisi matku ei salli, suutis seltskond selle täitsa talutavaks muuta. Suured tänud Erkkile ja Hardile, kes mind ei hüljanud ja ikka vaatasid, et ma tee ääres sõidaks. Vabandused Mihkli ees, et ma väikse õnnetuse põhjustasin.. :D
Tõsine bridžimäng praamil Hiiumaale.
Eiffeli torni poole..
Tanel, kes alati tegi meie eest demokraatlikult otsuseid. :D
Hardit ma kaineks rooliks ei soovita!
Militaarmuuseumis.
Jalkaaa!!
Loodus oli imeilus!
Terve koosseisuga.
Ja siis midagi puudlist ka: oma kullakalli Marisega! <3
Cheers! Fly high!
